Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitööpäevik: ‘teoreetilised arutlused’ sildiga postituste arhiiv.

Õigus veale
Teisipäev, 3. veebruar 2009

Huvitav, kuidas Kölni pael ikka ja jälle tekitab erinevatel inimestel küsimuse: kas see muster oli kavandatud sellisena või tegemist on juhusliku tulemusega, mille põhjuseks sai inimlik eksitus?

Viimasel juhul saame rääkida praaktootest. Kuid praak on ju väga suhteline mõiste. Oleme harjunud, et meid ümbritsevad esemed, mida toodetakse partiidena ning ühes partiis on iga kaks eset omavahel äravahetamiseni sarnased. Ning tundub iseenesest mõistetav, et normist kõrvalekaldega esemeid ei kasutata isegi siis, kui nende funktsionaalsus pole kannatada saanud.

Kas heita kõrvale ese, mille käsitsi valmistamiseks kulus väga palju aega ja jõudu, vaid ühe vea pärast – see on hoopis teistsugune küsimus. Tunnistada kangatükk kõlbmatuks mustri ebatäpsuse pärast oli keskagsetes oludes minu arvates väga tavatu isegi lihtsalt ratsionaalsust silmas pidades. Kui aga arvestada religioosset konteksti ning “meister on Looja käe pikendus” filosoofiat, siis diskussion tuleb juba mitte inimliku eksituse võimalusest, vaid jumala tahte teostamise võimalustest või lausa jumala tahtes kahtlemisest.

Seda kõike arvestades kaotab postituse alguses tõstatatud küsmus oma mõtte – sest meie praegu mõtleme hoopis teistes kategooriates kui paela loomise ajal elanud inimesed..

P.S. “Vigade” näiteid ajaloolistel esemetel on tegelikult rohkem kui küll. Näiteks Westphalia tikitud padjal pole identseid motiive; Anna Neuperi mustriskeemide kogumikus on paljudel skeemidel read kas puudu või üle, jne. Ning isegi ilma otseste vigadeta käsitsi loodud esemed on alati kordumatud. Ning selles on nende eriline väärtus.

Nostalgia, mis läheb sujuvalt ratsionalismiks üle
Reede, 30. jaanuar 2009

Suure kassi mustriskeemi otsides tuli kapist välja nostalgilise väärtusega asi – mustriskeem, mille järgi tikkisin oma esimest suurt tööd. Tikand ise on samuti kuskil alles. Tikandi nimi oli “Kirssidega vaas”, skeemi avaldati ajakirjas “Наука и жизнь” 1991. aasta novembris ning tikkisin ma ilmselt järgmise aasta alguses.

Mis pani mind imestama on mustriskeemi suurus – 110 korda 125 ruutu koos värvikoodi ja kirjeldusega mahuvad ühele ajakirjalehele, mis on A5 formadist veidi suurem. Nüüd ma ei julgeks vist sellise skeemiga üldse tööd teha.

Tegelikult oli mul tol ajal hoopis teine lähenemine asjale. Tikkisin järjest suuri pilte, mitte kunagi ei märgistanud ei kangast ega skeeme, lehekülgedeks jaotatud skeeme liimisin kokku üheks suureks leheks – nii oli lihtsam orienteeruda. Kanga ääred ei jõudnud kunagi narmasteks muutuda enne, kui tikand valmis sai.

Tundub, et suurele kassipildile sai saatuslikuks see, et püüdsin teha asju nii nagu kunagi varem: liimisin skeemi üheks leheks, võtsin kangatüki ja hakkasin lihtsalt tikkima. Kuna skeemile ega kangale ma midagi ei märkinud, siis peale iga pausi läks tükk aega sellele, et aru saada, kus ma omadega olen ja mida peaks edasi tikkima. 72 värvi ei lihtsustanud situatsiooni. Töö tulemuslikkus langes koos tikitud osa suurenemisega ja kangaääred hakkasid narmendama, kuni lõpuks töö seiskus.

Pärsia kassipoeg töösEt vältida situatsiooni kordumist, tegin järgmised asjad:

  • mustriskeem on jagatud lehekülgedeks;
  • skeemil on ära värvitud tikitud osa;
  • kangale on joonistatud ruudud 10 korda 10 risti, mis vastab märgistusele skeemil;
  • kangaääred on tagasi keeratud ja heegeldatud.

Negatiivne moment on hetkel vaid üks – ma ei leidnud kontuuride skeemi. Kuid see mind ei hirmuta, kas leian pärast või mõtlen ise välja. Või siis panen jälle töö kõrvale. 😀

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Põnev bibliograafia
Pühapäev, 26. august 2007

Põhjalikud bibliograafiad on alati väga huvitavad, eriti kui need sisaldavad koostaja märkmeid raamatute kohta. Põnev on lugeda autoriteetsete inimeste arvamusi tuntud raamatute kohta. Tundmatute raamatute puhul on sellised märkmed asendamatud, kui otsustad raamatu ostmise üle. Kuid mõnikord juhtub ka nii:

Marie Schuette. Tablet Weaving, Ciba Review, 112, Basel. 1956. Peter Collingwood kirjutab sellest raamatust järgmist: Probably the best historical survey of tablet weaving, including the ethnological material; very good on ecclesiastical bands. Many pictures, but little technical information (tõenäoliselt parim kõladega kudumise ajaloo ülevaade, sisaldab ka etnoloogilist materjali ja palju infot kiriklike paelte kohta. Palju pilte, kuid vähe tehnilist infot). Raamatu väärtus ei tekita kahtlusi? Kuid Carolin Priest-Dorman (aka Thora) kirjutab oma kodulehel: Not too much on the in-period aspects of tablet weaving, and nothing on specific weave techniques, but some good photos of medieval pieces (pole eriti palju juttu kõladega kudumise ajaloolistest aspektidest ning pole midagi kudumise tehnikatest, kuid on mõned head pildid keskaegsetest esemetest).

Peter on justkui suurem autoriteet, kuid Carolin pole sugusi juhuslik möödakäia, vaid tegeleb tekstiili ajalooga ammu ja põhjalikult. Miks siis selline vasturääkivus?

Seosed
Neljapäev, 23. august 2007

Tütar sättis käsitöömaterjalid enda käe järgi ümber, ning koristamisel leidsin järgmise asja:

Liivi vööd
See on koopia Anna Zarina raamatust “Libiešu apgerbs 10.-13. gs.”, mis on välja antud Riias aastal 1988. Tegemist on fragmendiga tabelist number 10, mille pealkirjaks “teise rühma mustrilised paelad”. Siin ära toodud mustrite kohta on lisatud järgmist: 2 – Krimulda, RLB 606; 3 – Vampeniesi I, 16. kaps. Ilmselt on tegemist regioonide nimetustega, kust mustrid pärinevad.

Mustrite üleehitus on üks ühele sama, mis Virunuka vöö fragmentidel. Ülemine muster on kõige rohkem Virunukaga sarnane, alumine on küll korrapärane, kuid põhimõte on ikka sama. Fragmendid on dateeritud samasse aega kui Virunuka vöö. Lisaks Virunuka asub Lõuna-Eestis, 24 km Võrust.

Huvitav, kas siis Virunuka vöö oli kohalike tehtud või hoopis võõraste sisse toodud?


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 1 külaline , .