Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitööpäevik: ‘muljed ja emotsioonid’ sildiga postituste arhiiv.

Käes on uudiste aeg
Reede, 29. juuni 2012

Kahju küll, et jõua enam tihti kirjutada, samas on mul nüüd mitu uudist jagada. Suurim on vast see, et mul on kaks raami ühe asemel:

Juba üsna ammu jõudsin arusaamisele, et teine raam peaks kindlasti olema. Otsuse tegemisele aitas kaasa ka see fakt, et vana raam on ju lindude all kinni, ja seda pikaks ajaks. Ja seda vööd juba kiiruga ei tee, on vaja nii aega kui ka vastavat sisetunnet. Vahest aga tahaks teha midagi väga kiiret ja lihtsat – ja vahest kohe peab tegema. Muidugi saab ka ilma raamita, aga heade asjadega harjub nii kiiresti! 😉

Esimese raami koopiat ei olnud mõtet teha, nii et muutsime raami konstruktsiooni selliselt, et see sobiks paremini kiirete villaste paelte kudumiseks, kusjuures valmis paela pikkus pole piiratud. Vana raami peal on seda ette tulnud, et villane pael ei mahu mingil hetkel ülemise ja alumise pulga vahele. Siin aga püüdsime seda probleemi lahendada. Tekkis juurde paar detaili, samas võtsime maha kammi ja alumise pulga raami tagumises otsas ning raam ise sai lühem. Esimene test tööl toimunud kiirkursuse ajal näitas, et üldjoontes kõik toimib. Nüüd tuleb üks korralik pikk töö peale panna. Kui selleni jõuan, näitan raami põhjalikult ja detailselt. 🙂

Olen pidanud kirjavahetust Marijke van Epeniga (jah, see sama Marijke, linnud ja kalad on tema raamatust pärit). Kirjavahetuse tulemuseks on raamatukogu täiendus:

Lisaks joonistasin muuseas välja ladina tähestiku pebble weave tehnikale. Avaldamata skeeme on juba nii palju, et tuleb nendega tegelema hakata.

Veel mais võtsin üle pika aja värtna kätte, et lüüa kaasa koolilastele mõeldud haridusprogrammis. Kahe päevaga tuli asi nii hästi meelde ja hakkas nii meeldima, et ketrasin veel mõnda aega ka peale kontorisse naasmist. 😀

Väga eriline tunne oli kedrata sellises atmosfääris nagu see vabaõhumuuseumis on, õiged riided seiljas ja puha. Aga lapsed ei tea enamasti värtnast midagi. Ja see on kurb.

Raamatukogu täiendus
Teisipäev, 24. aprill 2012

Üsna ootamatult sai minust Otfried Staudigel’i raamatu “Tablet Weaving Magic” omanik.

Tablet Weaving Magic

See raamat ilmus esmakorselt aastal 2000, ning nii nagu selliste raamatutega ikka juhtub, müüdi tiraaž päris kiiresti läbi. Õige mitu aastat sai internetipoodides imetleda vaid kurba teadet out of print. Aga tundub, et nüüd on ilmunud kordustrükk.

Raamat jätab veidi kummalise mulje. Minu meelest on selle teoreetiline osa liiga üksikasjalik, puust ja punaseks tehakse ka ülilihtsaid asju. Kahepoolse tehnika teooria on küll päris hästi ära seletatud, aga kas tõesti on vaja ka näpuasendid keeratavatel kõladel ära kirjeldada? 😀 Samas on teooriaosas väga vähe illustratsioone, paljud selgitused ongi ainult teksti kujul. See-eest on ajalooliste mustrite komplekt muljetavaldav, mustriskeemid aga väga selged ja kergesti loetavad. Teatud lugejate jaoks on kindlasti miinuseks see, et paljude mustrite puhul puudub lisainfo, nt dateeringud. 😉

Tore oli avastada, et Staudigel kasutab oma mustriskeemides sama loogikat ja märkidesüsteemi, mida kasutan ka mina. Pisiasi, aga siiski… 😀

Kalad, vol. 2
Esmaspäev, 28. märts 2011

Panin uutesse kõladesse peenikest puuvillast lõnga (Coats Floretta 20, 25 gr = 210 m). Naudin kudumist, ei saa raamist mööda minna nii, et ühtegi rida ei koo. Pilt on suurendatav.

Kaladega vöö

Struktuur tuleb väga ühtlane, kõlad liiguvad kergelt. See muidugi tähendab, et vahelik kipub vahest kitsaks minema, kuna kõlad keeravad ennast ise, aga see on pisiasi. Töö kiirus on umbes 4,5 – 5 cm tunnis. 🙂

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Kurvavõitu nauding
Teisipäev, 22. märts 2011

Läheneb lõpule töö järjekordse suure tikandi kallal, ning seekord on eriti raske selgusele jõuda, kas olen rõõmus või kurb. Kassipoeg seisis väga kaua tähelepanuta, ja selle tikkimine pole just kerge olnud. Ja ometi nüüd, finišisirgel, kui tikkimiskiirus on suur ja töötulemus hästi näha, tunnen korraga nii suurt naudingut töö edenemisest kui ka kurbust sellest, et varsti saab see saaga oma lõpu.

Tikkida on jäänud veidi üle ühe mustriskeemi lehekülje.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Keskaja turu muljeid
Kolmapäev, 21. juuli 2010

Käisin viimati Keskaja turul käsitööd tegemas vist 7 aastat tagasi. Aastal 2004 vedasin küll Vanalinna oma raami (tookord veel Osebergi), kuid kudumiseni ei jõudnudki – liiga palju oli külalisi ja muid tegemisi.

Sel aastal läksin aga ainult kõladega kudumise pärast. Isegi tantsud – aga tantsuesinemisi oli piisavalt – jäid mul nägemata. Selle eest veetsin mitu mõnusat tundi kõlasid keerates ning oma tegevust uudishimulikele seletades. Vahepeal sai rääkida niisama juttu sõprade ja tuttavatega – mõnda nendest nägin esimest korda mitme aasta jooksul. Tulemusena läks aeg nii kiiresti, et ei saanud arugi.

Üritus näitas selgelt, et minu raami koos suure tööga (34 kõla) transportimine ei tekita mingeid probleeme. Kõlasid sidusin tööpakkide kaupa kinni. Lõime kinnitasin rippuvate raskuste kohal lisapulga abil keerleva tööotsa külge (püüan seda mingi hetk pildistada, et oleks paremini arusaadav, kuidas see käis). Raami võtsime jalgadelt maha ja panime autosse. Lõim jäi vaid veidi lõdvemaks vaatamata sellele, et raskused ei pingutanud seda. Transportimise ettevalmistus ja töö ettevalmistus võtsid imevähe aega. Ainus läbimõtlemist vajav aspekt on raami kandmine transpordi juurest vajallikku kohta, kuna üle 5 kilo raskusi teevad seda minusuguse inimese jaoks suhteliselt võimatuks. Kaalun raskuste osalist või täeliku äravõtmist lõime küljest, kuid siis jääb siiski nende samade raskuste kandmise küsimus õhku. Lisaks pikenevad oluliselt ettevalmistusajad. Proovida siiski võib, aga tõenäoliselt peab alati kellegagi tugevamaga kokku leppima. 😀

Kudumine ise tekitas päris elavat huvi, vahepeal varjasid ümber seisvad inimesed lausa valgust. Mõni uudishimulik seisis mu kõrval 20-30 minutit järjest jälgides mu tegemisi ja küsides asju juurde.

Huvitav oli jälgida väikest saksa poisikest, kes tähelepanelikult vaatas, mida ma teen ja kuulas oma isa seletusi (isa küsis mõnda asja minu käest, aga ise tundus teadvat ka päris palju). Seletused kuulatud, vaatas poiss mulle otsa ja küsis: “Aga miks te seda teete?”

See sama küsimus erinevates versioonides oli vast päeva populaarseim. Küsiti veel, et kas ma kodus ka kõladega koon. 😀 Millegipärast on paljudel raske mõista, et see on samasugune hobi nagu teised, tuntumad käsitööliigid.

Kokkuvõttes jäi üritusest äärmiselt positiivne mulje, mida ei rikkunud isegi palav ilm. Sattusin istuma Raekoja varju, kus isegi kahe villase kleidiga oli päris mõnus olla. Ning oleksin tahtnud olla kauem ja kohe mitu päeva järjest, aga nüüd on vähemalt algus tehtud. Seda lihtsam on tulevaseid väljasõite planeeda. 😉


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 4 külalist , .