Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitööpäevik: ‘Ajaloolised esemed’ rubriigi arhiiv.

Kõladega kudumine: vanimad leiud
Pühapäev, 19. aprill 2009

Kummaliselt elujõuline on teooria, mille kohaselt vanimad kõladega kootud leiud pärinevad Egiptusest. Vaatamata sellele, et paljud seda toetanud hüpoteesid on ammu ümber lükatud, mitmed allikad siiani väidavad, et vanim teadaolev kõladega kootud ese on Ramsese III vöö.

Seda tõestati juba 1970-tel aastatel, et Ramsese vöö ei ole kõladega kootud, kuna kõlade abil ei ole võimalik luua sellist struktuuri. Ei olnud kõladega kootud ka need fragmendid, mille järgi sai üks tehnika “egiptuse diagonaalide” nime.

Praeguste andmete kohaselt vanim kõladega kootud fragment on leitud Itaaliast kohast nimega Sasso di Furbara ja dateeritud 8. sajadisse e. Kr. Peab samuti mainima, et enamus vanematest kõladega kootud fragmentidest on kangaste ääred. Vanimad dekoratiivsed paelad on leitud Austriast Hallstattist (800. kuni 400. aasta e.Kr.) ja Saksamaalt Hochdorfist (umbes 475. aasta e. Kr).

Mõned viited materjalidele, kus juttu Hochdorfi leidudest:

Vanimad teadaolevad kõlad on dateeritud 4. sajandisse e. Kr. ja leitud Hispaaniast El Cigarralejo nimelisest kohast.

Laiad paelad, raamid ja kõlad
Kolmapäev, 18. veebruar 2009

Hiljuti arutati SCA-Card-Weaving veebigrupis huvitavat teemat: kuidas ja mis tööriistu kasutades kooti Keskajal laiasid paelu?

Ajalooliste paelade seas on nii väga laiasid eksemplare, kui ka neid, mis on suhteliselt kitsad, kuid kootud kasutades suurt arvu kõlasid (100 ja üle). 100 kaasaegset õhukesest plastikust kõla on isegi suur pakk, ajaloolised kõlad on aga plastikust paksemad. Küsimus on selles, mis raamil sai nii laia paela kududa.

Catharina of Cleves' tundide raamatAjaloolistel piltidel näeb enamasti kahte tüüpi raame: “Oseberg” ja “karp”. Esimest tüüpi nimetatakse 8. sajandil uppunud laeva järgi – laevalt leiti raam valmis pingutatud kõlatööga. Osebergi raam on sisuliselt kaks sammast, mille vahel on paar-kolm horisontaalset latti. Lõim pingutatakse kahe samba vahele, meister istub raami kõrval. Sellise raami hilisemat varianti näeb pildil vasakul – tegemist on Catharina of Cleves tundide raamatuga, mis on dateeritud 1440. aastasse.

GobeläänTeine raamitüüp on palju kompaktsem ning kujutab endast karbi keerlevate osadega, kuhu peale keritakse lõimelõngad ja valmis töö. “Karbi” (inglise keeles box loom) versiooni näeb pildil paremal: see on gobelääni fragment, mis on dateeritud 16. sajandisse; gobelääni tervikuna näeb Louvre’i veebilehel).

Kompaktne raam ei sobi suure kõlapaki jaoks – sinna ei mahu ei üks suur ega mitu väiksemat pakki. Osebergi raamile mahub palju kõlasid küll, kuid praktika on näidanud, et suur pakk võipalju väiksemaid pakke on lõimel ebastabiilsed, tekib probleeme vaheliku tekitamise ja lõime ühtlase pingutamisega. Ühesõnaga, töö tegemine läheb keeruliseks.

Üks võmalik lahendus on panna kõlade alla mingi horisontaalse toe, et kõlad seisaksid selle peal. See lahendab ebastabiilsuse mure, kuid mitte ebaühtlase pinge või vaheliku tekkimise küsimusi.

Fresko pühade Primuse ja Felicianuse kirikustTeine võimalik lahendus on kasutada hoopis teistsugust raami. Näiteks, vertikaalsed raamid on selleks ajaks juba ammu tuntud. Sellejuures lõime pingutamine raskuste abil ei piira paela laiust ja tagab ühtlase pinge.

Vertikaalseid raame leiab piltidelt harva, kuid leaib ikkagi. Näiteks freskol pühade Primuse ja Felicianuse kirikus Sloveenias on kujutatud Maarjat vertikaalse raami kõrval (suurema pildi näeb IMAREAL pildipangas). Tõsi küll, selle raami peal pingutatakse lõime mitte raskustega, vaid kahe pulga vahel, kuid raam siiski annab hea võimaluse jagada lõimelõngad ühtlaselt ning töötada paljude kõladega. Kas aga sellist raami üldse kasutati kõladega kudumiseks, pole täpselt teada.

Kokkuvõttes on tegemist veel ühe mõistatusega seeriast “Kuidas asju tehti”.

Õigus veale
Teisipäev, 3. veebruar 2009

Huvitav, kuidas Kölni pael ikka ja jälle tekitab erinevatel inimestel küsimuse: kas see muster oli kavandatud sellisena või tegemist on juhusliku tulemusega, mille põhjuseks sai inimlik eksitus?

Viimasel juhul saame rääkida praaktootest. Kuid praak on ju väga suhteline mõiste. Oleme harjunud, et meid ümbritsevad esemed, mida toodetakse partiidena ning ühes partiis on iga kaks eset omavahel äravahetamiseni sarnased. Ning tundub iseenesest mõistetav, et normist kõrvalekaldega esemeid ei kasutata isegi siis, kui nende funktsionaalsus pole kannatada saanud.

Kas heita kõrvale ese, mille käsitsi valmistamiseks kulus väga palju aega ja jõudu, vaid ühe vea pärast – see on hoopis teistsugune küsimus. Tunnistada kangatükk kõlbmatuks mustri ebatäpsuse pärast oli keskagsetes oludes minu arvates väga tavatu isegi lihtsalt ratsionaalsust silmas pidades. Kui aga arvestada religioosset konteksti ning “meister on Looja käe pikendus” filosoofiat, siis diskussion tuleb juba mitte inimliku eksituse võimalusest, vaid jumala tahte teostamise võimalustest või lausa jumala tahtes kahtlemisest.

Seda kõike arvestades kaotab postituse alguses tõstatatud küsmus oma mõtte – sest meie praegu mõtleme hoopis teistes kategooriates kui paela loomise ajal elanud inimesed..

P.S. “Vigade” näiteid ajaloolistel esemetel on tegelikult rohkem kui küll. Näiteks Westphalia tikitud padjal pole identseid motiive; Anna Neuperi mustriskeemide kogumikus on paljudel skeemidel read kas puudu või üle, jne. Ning isegi ilma otseste vigadeta käsitsi loodud esemed on alati kordumatud. Ning selles on nende eriline väärtus.

Ristpiste ja Medieval Archeology
Laupäev, 15. detsember 2007

Teine miniatuur majakestega on valmis, eile lõpetasin. Tikkimise kiirusest ei taha rääkidagi.

Valmis Tänav
Tõenäoliselt jätan mõneks ajaks käsitöö kõrvale, kuna on tekkinud huvitavaid materjale mida lugeda.

Huvitavatest materjalidest veel – ajakirja Medieval Archeology vanad numbrid on nüüd veebis saadaval – siin. Võib lugema jäädagi.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Medieval Clothing and Textiles 4
Pühapäev, 16. september 2007

Kuulutati välja neljas kogumik seeriast Medieval Clothing and Textiles (toimetajaks Robin Netherton). Raamat ilmub järgmise aasta aprillis. Ette tellida saab näiteks Boydell & Brewer´is või Amazon´is. Raamatu sisukord:

1. From Flax to Linen in the Medieval Rus Lands Heidi M. Sherman
2. “Melius abundare Quam Deficere”: Scarlet Clothing in Laxdaela Saga and Njals Saga
Anna Zanchi
3. The Wandering Wimple
Lucia Sinsi
4. From Head to Hand to Arm: The Lexicological History of “Cuff”
Mark Chambers & Gale R. Owen-Crocker
5. Visual Textiles: A Study of Appearance and Visual Impression in Archaeological Textiles
Lena Hammarlund, Heini Kirjavainen, Kathrine Vestergard Pedersen & Marianne Vedeler
6. The Cap of St. Birgitta
Camilla Luise Dahl & Isis Sturtewagen
7. The View from Herjolfsnes: Greenland’s Translation of the European Fitted Fashion
Robin Netherton
8. The Art of the Exotic: Robinet Testards Turbans and Turban-like Coiffure
John B Friedman
9. “The Same Counterpoincte Beinge Olde and Worene”: The Mystery of Henry VIII’s Green Quilt
Lisa Evans
10. Recent Books of Interest
11. Index


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 2 külalist , .