Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitööpäevik: ‘Tikkimine’ rubriigi arhiiv.

Pärsia kassipoeg: II etapp, 1. nädal
Laupäev, 7. veebruar 2009

Ei tea, milline faktor mõjus, aga töö läheb päris kiiresti. Tähtis oli kindlasti ka see, et ma ei oota enam kannatamatult, millal kassi lõpuks näha on, ja ei loe kokku tikitud ja tikkimata ristpisteid. 😀

Pärsia kassipoeg

Võrdluseks panin kõrvale töö seisu nädal tagasi ja nüüd. Kaks varem alustatud leheküljest on lõpetatud, kolmandal on jäänud alla poole.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Õigus veale
Teisipäev, 3. veebruar 2009

Huvitav, kuidas Kölni pael ikka ja jälle tekitab erinevatel inimestel küsimuse: kas see muster oli kavandatud sellisena või tegemist on juhusliku tulemusega, mille põhjuseks sai inimlik eksitus?

Viimasel juhul saame rääkida praaktootest. Kuid praak on ju väga suhteline mõiste. Oleme harjunud, et meid ümbritsevad esemed, mida toodetakse partiidena ning ühes partiis on iga kaks eset omavahel äravahetamiseni sarnased. Ning tundub iseenesest mõistetav, et normist kõrvalekaldega esemeid ei kasutata isegi siis, kui nende funktsionaalsus pole kannatada saanud.

Kas heita kõrvale ese, mille käsitsi valmistamiseks kulus väga palju aega ja jõudu, vaid ühe vea pärast – see on hoopis teistsugune küsimus. Tunnistada kangatükk kõlbmatuks mustri ebatäpsuse pärast oli keskagsetes oludes minu arvates väga tavatu isegi lihtsalt ratsionaalsust silmas pidades. Kui aga arvestada religioosset konteksti ning “meister on Looja käe pikendus” filosoofiat, siis diskussion tuleb juba mitte inimliku eksituse võimalusest, vaid jumala tahte teostamise võimalustest või lausa jumala tahtes kahtlemisest.

Seda kõike arvestades kaotab postituse alguses tõstatatud küsmus oma mõtte – sest meie praegu mõtleme hoopis teistes kategooriates kui paela loomise ajal elanud inimesed..

P.S. “Vigade” näiteid ajaloolistel esemetel on tegelikult rohkem kui küll. Näiteks Westphalia tikitud padjal pole identseid motiive; Anna Neuperi mustriskeemide kogumikus on paljudel skeemidel read kas puudu või üle, jne. Ning isegi ilma otseste vigadeta käsitsi loodud esemed on alati kordumatud. Ning selles on nende eriline väärtus.

Nostalgia, mis läheb sujuvalt ratsionalismiks üle
Reede, 30. jaanuar 2009

Suure kassi mustriskeemi otsides tuli kapist välja nostalgilise väärtusega asi – mustriskeem, mille järgi tikkisin oma esimest suurt tööd. Tikand ise on samuti kuskil alles. Tikandi nimi oli “Kirssidega vaas”, skeemi avaldati ajakirjas “Наука и жизнь” 1991. aasta novembris ning tikkisin ma ilmselt järgmise aasta alguses.

Mis pani mind imestama on mustriskeemi suurus – 110 korda 125 ruutu koos värvikoodi ja kirjeldusega mahuvad ühele ajakirjalehele, mis on A5 formadist veidi suurem. Nüüd ma ei julgeks vist sellise skeemiga üldse tööd teha.

Tegelikult oli mul tol ajal hoopis teine lähenemine asjale. Tikkisin järjest suuri pilte, mitte kunagi ei märgistanud ei kangast ega skeeme, lehekülgedeks jaotatud skeeme liimisin kokku üheks suureks leheks – nii oli lihtsam orienteeruda. Kanga ääred ei jõudnud kunagi narmasteks muutuda enne, kui tikand valmis sai.

Tundub, et suurele kassipildile sai saatuslikuks see, et püüdsin teha asju nii nagu kunagi varem: liimisin skeemi üheks leheks, võtsin kangatüki ja hakkasin lihtsalt tikkima. Kuna skeemile ega kangale ma midagi ei märkinud, siis peale iga pausi läks tükk aega sellele, et aru saada, kus ma omadega olen ja mida peaks edasi tikkima. 72 värvi ei lihtsustanud situatsiooni. Töö tulemuslikkus langes koos tikitud osa suurenemisega ja kangaääred hakkasid narmendama, kuni lõpuks töö seiskus.

Pärsia kassipoeg töösEt vältida situatsiooni kordumist, tegin järgmised asjad:

  • mustriskeem on jagatud lehekülgedeks;
  • skeemil on ära värvitud tikitud osa;
  • kangale on joonistatud ruudud 10 korda 10 risti, mis vastab märgistusele skeemil;
  • kangaääred on tagasi keeratud ja heegeldatud.

Negatiivne moment on hetkel vaid üks – ma ei leidnud kontuuride skeemi. Kuid see mind ei hirmuta, kas leian pärast või mõtlen ise välja. Või siis panen jälle töö kõrvale. 😀

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Kass ja maamesilane: tikand valmis
Esmaspäev, 26. jaanuar 2009

Eile öösel sain paarikese valmis. Olen väga-väga rahul. Kohe nii väga, et paneksin tikandi kohe ilma raamita seinale. Kiirus oli ka väga hea – 5 nädalat ja veidi üle. Tahtsin seekord lugeda, kui palju kulub nö puhast tööaega, aga unustasin ikkagi ära. Umbkaudsete arvutuste kohaselt peaks see ajakulu olema 50 ja 60 tunni vahel.

Valmis tikand:

Kass ja maamesilane
Püüan nüüd häälestada ennast suure kassitikandi jätkamiseks. Alustasin seda juba 4 aastat tagasi. Üksiki teine töö pole mul nii kaua seisnud. Huvitav, kas õnnestub kassi seekord lõpetada või jääb see jälle seisma? 🙂

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Kass ja maamesilane: finišisirge
Teisipäev, 20. jaanuar 2009

Täpselt üks kuu töö algusest. Ristpistetikand on valmis, tegemata on ainult kontuurid. Pilt on suurendatav.

Kliki pildil, et seda suurendada
Tikand tuli erksam kui komplektiga kaasas olnud pildil. Mulle see meeldib, nagu ka tikandi stiil – selline lõpetamata joonistus. Samal tootjal (Permin of Copenhagen) on veel üks taoline komplekt kassiga – Kass ja liblikas, kuid see mulle meeldib palju vähem.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 1 külaline , .