Raam otsustas ühemõtteliselt näidata, et ta pole igavene ega rauast. Püüdsin tööd veidi tagasi nihutada – ja sel hetkel katkes üks nööridest, mis esimese tööotsa pulka hoiavad. Lõimelõngad hakkasid kohe pulgalt libisema, mis pole üldse üllatav, kuna raskuste kogukaal ületab 8 kilo (!). Õnneks abikaasa oli lähedal ning koos suutsime lõime püüda ning pulga tagasi siduda. Aga paela algus jõudis viltu venida. 🙁 Loodan väga, et edasise töö käigus venib see veidikenegi tagasi.

Hetkeks on kootud veidi üle 12 cm mustrit. Paela laius kõigub 6,1 ja 6,2 cm vahel.

Üsna ootamatult jäi muster hästi meelde, ning viimased paar-kolm sentimeetrit on kootud peast mustriskeemi kasutamata. Skeem on küll raamil alles, aga seda juhuks, kui tuleb vigu parandama hakata. 😀

Kudumise tehnika pole kuigi keeruline, kuid nagu alati devil is in the details. Igas mustrikõlas on kolm erivärvilist lõimelõnga, mis jooksevad kõla külgede keskel asuvatest aukudest – nii ei keera kõlad ennast omavoliliselt ära. Lõimelõngad asetsevad kõlas nii, et tumedam kontuuride värv asub kahe heledama taustavärvi vahel. Kõigi kõlade asend lõime suhtes on sama.

Kudumisel saab iga kõla olla ühes kolmest asendist:

Kui kõla on II asendis, tekib üks vahelik, muude asendite puhul on vahelikke kaks. Nii näevad välja kaks vahelikku praktikas:

Kudumiseks on vaja kahte koelõnga, mis liiguvad kas läbi erinevate vahelikkude, või läbi sama vaheliku vastastikuses suunas. Kõlasid korraga keerates on kõik lihtne ja loogiline. Kuid asi läheb huvitavaks kui kõlad igaks isemoodi keerama hakkavad. Suvalises reas on suurem osa kõladest kas I või III asendis, ehk töötada tuleb kahe vahelikuga. Koelõng, mis liigub alumisest vahelikust, jääb paela alumisel küljel nähtavale nendes kohtades, kus kõlad on II asendis. Kui neid kõlasid on järjest vaid kaks, pole selles probleemi, mustri järgi aga võib selliseid kõlasid olla 10 ja rohkemgi järjest. Sel juhul liigub alumine koelõng vahepeal ülemisse vahelikku ja siis alla tagasi. Ehk siis tihtipeale tuleb alumist vahelikku korjata. Siit ka väike kudumiskiirus – 100 kõla ühe kaupa keerata, siis veel vahelikku korjata… Kuid tulemus on raudselt seda väärt.

Postituse sildid: käsitöö fotod, puuvill, tegemisel käsitööprojekt
Rubriigid: Käsitöö, Kõladega kudumine, Materjalid ja tööriistad, Pebble weave, Tehnoloogia | 3 kommentaari »

Paar päeva tagasi alustasin esimese näidisega van Epeni raamatu järgi. Selline kalake tuli välja:

Paela laius on 4,5 cm, mustrikorduse pikkus 7,3 cm. Tehnika pärineb Lõuna-Ameerikast, selle nimeks on pebble weave, mida saab otse tõlkida kui “kividega struktuur”. Mõningaid sarnasusi on Virunuka vööga, kuid on ka olulisi erinevusi, sh mustri ülesehituse põhimõte. See kalake on van Epeni raamatus üks kitsamaid, selle kudumiseks on vaja 40 kõla. Keerulisemad ja efektsemad mustrid nõuavad 80 ja rohkem kõla, aga kõige laiema mustri laiust kõlades pole ma veel julgenud kokku lugeda. 😀

Tehnika kahevärviline versioon pole keeruline. Igas kõlas on vaid kaks erinevat värvi lõnga. Värvi muutmiseks kõla keeratakse, sama värvi säiltamiseks jäetakse see paigale. Mustri loogika on samuti lihtne, kuid kindluse mõttes kontrollisin algul igat rida skeemi pealt üle. Umbes mustrikorduse keskel käis järsku klõps ära, asi läks paika – ja enam ei olnud skeemi vaja. Tulemus sai päris lahe.

Sõltumata ülalkirjutatust on näidis siiski ebaõnnestunud, eelkõige lõimelõnga pärast. Meelega valisin juba nii mitu korda ära proovitud Valley villast lõnga, et saada selgemat struktuuri ja olla kindel lõime vastupidavuses, aga võta näpust – lõngad hakkaksid venima suhteliselt kohe, ja esimese mustrikorduse lõpuks hakkasid ka katkema. 👿 Lõimelõnga vahetamine sellise struktuuri juures aga pole sugugi nii lihtne, kui klassikalise kõladega kudumise puhul.

Lisaks veel selgus, et 40 puidust kõla (need on päris paksud) on äärmiselt ebastabiilsed, kui lõime on vaid 2 lõnga kõla kohta. Ma kartsin rohkem seda, et kõlad keeravad ennast nii, et lõngad jäävad ülemistesse ja alumistesse aukudesse, aga selle asemel tahab pakk ennast lehvikuna avada. Püüan siiski teise mustrikorduse lõpuni välja venitada, aga pean ütlema, et ma pole eriti optimistlik.

Teine lähenemine sellele tehnikale tuleb puuvillase lõimega õhukestes kõlades.

Postituse sildid: käsitöö fotod, näidis, tegemisel käsitööprojekt, Valley lõng, Virunuka
Rubriigid: Käsitöö, Kõladega kudumine, Pebble weave, Tehnoloogia | Kommentaare ei ole »

Nagu lubatud, kirjutan kõlapaela ääre kudumise tehnikast, mis on tavalisest veidi erinev ning mida ma praegu töös oleva vöö kudumisel kasutan.

Tavaliselt keeratakse äärekõlad koos põhipakiga, ning koelõnga pannakse läbi nii, et selle all ja ka selle kohal on kaks lõimelõnga igast kõlast. Sel juhul näeb paela äär välja umbes selline (see on lehtedega vöö ääre suurendatud fragment):

Nooltega on näidatud koelõnga moodustatud pisted, mis asuvad ääre keskel ning on päris hästi nähtavad isegi juhul, kui koelõng on sama värvi äärekõlade lõimega.

Kuid on ka teistsugune võimalus. See eeldab, et äärekõlad on keeratud 45 kraadi põhipaki suhtes, ehk siis seisavad nurkade peal. Nende kõlade lõimelõngad moodustavad kaks vahelikku, ning koelõng tuleb panna läbi alumisest. Minule oli äärekõlade nurgale jätmine ebamugav, nii et ma keeran nad ikka koos pakiga, aga koelõnga panekul tõstan ühe (kaugema) alumistest lõimelõngadest ülesse.

Tulemuseks nihkuvad koelõnga pisted ääre alla, ning äär ise näeb välja nagu ühtlane nöör. Alumisel pildil on näha töös oleva vöö äärt altpoolt vaadatuna. Nooled näitavad koelõngapisteid.

Hetkeks on kootud ligi meeter vööd.

Postituse sildid: käsitöö fotod, tegemisel käsitööprojekt
Rubriigid: Egiptuse diagonaalid, Käsitöö, Kõladega kudumine, Tehnoloogia | 2 kommentaari »

Viivi Merisalo raamatus Nauhoja on mustreid mitte ainult tavalistele (4 auguga), vaid ka viie ja kuue auguga kõladele. Osa 5-augulistele kõladele mõeldud mustritest saab matkida tavaliste kõladega (võimalik, et saab ka kõiki, ma pole sellise pilguga neid kõiki veel vaadanud 🙂 ).

Näiteks võtan sellise mustri:

Selguse mõttes näitan ka originaalülespanekut ja mustri joonist:

Üks väga lihtne võimalus see muster tavalistele kõladele teisendada on jätta ülespaneku tabelist ülemine rida ära. Üldpilt saab suht sarnane, aga punase samm on silmnähtavalt lühem:

Selleks, et saavutada originaalile sarnasem tulemus, tuleb osa kõlasid vahepeal seisma jätta (selle võtte ingliskeelne nimi on idling tablets). Ehk siis keerata kõlad koos nagu tavaliselt 4 korda ette ja viiendal korral keerata ette vaid mustade lõngadega kõlad (1., 2., 5., 8. 11. ja 12.). Eri värviliste lõngadega kõlad (3., 4., 6., 7. 9. ja 10.) seisavad paigal. Seejärel panna koelõng läbi nagu tavaliselt, ja siis uuesti 4 korda kõik koos ette ja üks kord vaid osa pakist. Tulemus saab olema selline:

Seal, kus kõlad seisavad, tekivad veidi pikemad ülejooksud, mis pikkuse poolest on võrdsed kahe tavalise sammuga. Kindlasti tuleb jälgida, et pikalt peal olevad lõngad oleksid korralikult pingul, muidu jääb pael ebaühtlane.

Edukat kudumist!

Postituse sildid: käsitöö fotod, mustrid, näidis
Rubriigid: Käsitöö, Kõladega kudumine, Tehnoloogia, Ülespandud mustrid | Kommentaare ei ole »

Siidbrokaat on uuesti raamil, kusjuures selle pingutamine ei võtnud praktiliselt üldse aega.

Otsustasin teha natuke eksperimente erinevate kudumisvõtetega. Selgus, et kui ohverdada veidikene tihedust ehk mitte nii korralikult kinni lüüa, kasvab kudumiskiirus oluliselt – 1,5lt sentimeetrilt veidi üle 2 sentimeetrini tunnis. Seejuures läks pael veidi kitsamaks ja mustrielemendid veidi pikemaks, kuid selle märkamiseks peab väga tähelepanelikult vaatama.

Edasised ekperimendid on ootel – külm ilm on jälle mu kätele liiga teinud. 🙁

Postituse sildid: käsitöö fotod, siid, tegemisel käsitööprojekt
Rubriigid: Brokaat, Käsitöö, Kõladega kudumine, Tehnoloogia | Kommentaare ei ole »