Täna avastasin poest muude käsitööajakirjade vahelt ajakirja Käsitöö erinumbri musta tikandi teemal.
Tikin ise palju ristpistes, kuid suhtun kriitiliselt selle tehnika suurde populaarsusesse. Seda eelkõige sellepärast, et paljudel seostub tikand just selle ainsa tehnikaga. Seepärast ongi teistele tehnikatele pühendatud väljaanded eriti teretulnud.
Ajakiri on välja antud Leedus, tõenäoliselt kõigepealt leedu keeles, ja siis eesti keelde ära tõlgitud. Materjal on klassikaliselt ülesehitatud: üldine info, vajalikud materjalid, põhilised pisted, mustrid ja skeemid. 52 värvilist lehekülge, miinimum temaatilist reklaami.
Lühidalt miinustest. Ajalooline info kahes lõigus on pigem naljakas kui asjalik. Vajalike materjalide kirjeldus nagu oleks võetud kuskilt raamatust ja siis lühemaks toimetatud. Jääb arusaamatuks, milleks seda oli üldse sinna vaja. 36 mustrist vähemalt neli ära tuntavad Paula Katarina Marmor’i tööd ja mõned, mille autoreid ma nii lihtsalt ei tuvasta. Autoritest pole mingit infot. Lõpuks veel täiesti koledad tikandite fotod. Jääb selline mulje, et fotod on pärit internetist ja ei ole kriitpaberile trükkimiseks üldse mõeldudki.
Kuid plusse on ajakirjal ka piisavalt. Head juhendid iga piste kohta, mis seletavad tehnikat samm-sammult ilusti ära. Väga erinevad mustrid ja head kirjeldused, huvitavad projektid, mida tahaks küll mitte kopeerida, aga kasutada oma ideede arendamiseks. Ja muidugi sellise ajakirja ilmumine ise on minu jaoks selge pluss.
Kusjuures suhteliselt hiljuti üks suurematest käsitööajakirjadest pühendas mahuka materjali Assisi stiilile. Tuntumatest ajaloolistest tehnikatest on esile tõstmata vaid saksa loendatud koelõngadega tikand ja Opus Anglikanum.
