Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitöö päevik.

 
Laiad paelad, raamid ja kõlad
Kolmapäev, 18. veebruar 2009, 23:58

Hiljuti arutati SCA-Card-Weaving veebigrupis huvitavat teemat: kuidas ja mis tööriistu kasutades kooti Keskajal laiasid paelu?

Ajalooliste paelade seas on nii väga laiasid eksemplare, kui ka neid, mis on suhteliselt kitsad, kuid kootud kasutades suurt arvu kõlasid (100 ja üle). 100 kaasaegset õhukesest plastikust kõla on isegi suur pakk, ajaloolised kõlad on aga plastikust paksemad. Küsimus on selles, mis raamil sai nii laia paela kududa.

Catharina of Cleves' tundide raamatAjaloolistel piltidel näeb enamasti kahte tüüpi raame: “Oseberg” ja “karp”. Esimest tüüpi nimetatakse 8. sajandil uppunud laeva järgi – laevalt leiti raam valmis pingutatud kõlatööga. Osebergi raam on sisuliselt kaks sammast, mille vahel on paar-kolm horisontaalset latti. Lõim pingutatakse kahe samba vahele, meister istub raami kõrval. Sellise raami hilisemat varianti näeb pildil vasakul – tegemist on Catharina of Cleves tundide raamatuga, mis on dateeritud 1440. aastasse.

GobeläänTeine raamitüüp on palju kompaktsem ning kujutab endast karbi keerlevate osadega, kuhu peale keritakse lõimelõngad ja valmis töö. “Karbi” (inglise keeles box loom) versiooni näeb pildil paremal: see on gobelääni fragment, mis on dateeritud 16. sajandisse; gobelääni tervikuna näeb Louvre’i veebilehel).

Kompaktne raam ei sobi suure kõlapaki jaoks – sinna ei mahu ei üks suur ega mitu väiksemat pakki. Osebergi raamile mahub palju kõlasid küll, kuid praktika on näidanud, et suur pakk võipalju väiksemaid pakke on lõimel ebastabiilsed, tekib probleeme vaheliku tekitamise ja lõime ühtlase pingutamisega. Ühesõnaga, töö tegemine läheb keeruliseks.

Üks võmalik lahendus on panna kõlade alla mingi horisontaalse toe, et kõlad seisaksid selle peal. See lahendab ebastabiilsuse mure, kuid mitte ebaühtlase pinge või vaheliku tekkimise küsimusi.

Fresko pühade Primuse ja Felicianuse kirikustTeine võimalik lahendus on kasutada hoopis teistsugust raami. Näiteks, vertikaalsed raamid on selleks ajaks juba ammu tuntud. Sellejuures lõime pingutamine raskuste abil ei piira paela laiust ja tagab ühtlase pinge.

Vertikaalseid raame leiab piltidelt harva, kuid leaib ikkagi. Näiteks freskol pühade Primuse ja Felicianuse kirikus Sloveenias on kujutatud Maarjat vertikaalse raami kõrval (suurema pildi näeb IMAREAL pildipangas). Tõsi küll, selle raami peal pingutatakse lõime mitte raskustega, vaid kahe pulga vahel, kuid raam siiski annab hea võimaluse jagada lõimelõngad ühtlaselt ning töötada paljude kõladega. Kas aga sellist raami üldse kasutati kõladega kudumiseks, pole täpselt teada.

Kokkuvõttes on tegemist veel ühe mõistatusega seeriast “Kuidas asju tehti”.


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-includes/class-wp-comment-query.php on line 405

Kommentaarid on keelatud.


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 1 külaline , 2 botti..