Palun aktiveerige JavaScript menüü kasutamiseks. (Powered by Milonic).
Greif Yrmegardi töötuba Greif

Töötuba. Käsitööpäevik: veebruar 2009 postituste arhiiv.

Pixel art
Pühapäev, 22. veebruar 2009

Abikaasa vaatas tikandit ja ütles, et see on mul pixel art. 😀

Selle peale mulle meenus, kuidas suvel 2005 käisime koos fotolaagris, ning kuni abikaas oma fotovarandusega ringi kolas, mina istusin põõsa all ja tikkisin seda sama kassi. Aeg ajalt käisid inimesed minu tööd uurimas, üks meesterahvas käis kohe mitu korda. Viiendal korral vist küsis lõpuks, mis asi see mul tuleb. Kass, ütlesin. Ta vaatas vaevu alustatud pilti pikalt ja venitas: “Jaaa, igaüks loob pilte nii nagu oskab”. 😀

Kolmanda nädala tulemus:

Pärsia kassipoeg

Neljandast leheküljest jäi vaid natukene, viiendal aga tuleb juba silm, nii et kassi hakkab lõpuks ka näha olema. 🙂

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Laiad paelad, raamid ja kõlad
Kolmapäev, 18. veebruar 2009

Hiljuti arutati SCA-Card-Weaving veebigrupis huvitavat teemat: kuidas ja mis tööriistu kasutades kooti Keskajal laiasid paelu?

Ajalooliste paelade seas on nii väga laiasid eksemplare, kui ka neid, mis on suhteliselt kitsad, kuid kootud kasutades suurt arvu kõlasid (100 ja üle). 100 kaasaegset õhukesest plastikust kõla on isegi suur pakk, ajaloolised kõlad on aga plastikust paksemad. Küsimus on selles, mis raamil sai nii laia paela kududa.

Catharina of Cleves' tundide raamatAjaloolistel piltidel näeb enamasti kahte tüüpi raame: “Oseberg” ja “karp”. Esimest tüüpi nimetatakse 8. sajandil uppunud laeva järgi – laevalt leiti raam valmis pingutatud kõlatööga. Osebergi raam on sisuliselt kaks sammast, mille vahel on paar-kolm horisontaalset latti. Lõim pingutatakse kahe samba vahele, meister istub raami kõrval. Sellise raami hilisemat varianti näeb pildil vasakul – tegemist on Catharina of Cleves tundide raamatuga, mis on dateeritud 1440. aastasse.

GobeläänTeine raamitüüp on palju kompaktsem ning kujutab endast karbi keerlevate osadega, kuhu peale keritakse lõimelõngad ja valmis töö. “Karbi” (inglise keeles box loom) versiooni näeb pildil paremal: see on gobelääni fragment, mis on dateeritud 16. sajandisse; gobelääni tervikuna näeb Louvre’i veebilehel).

Kompaktne raam ei sobi suure kõlapaki jaoks – sinna ei mahu ei üks suur ega mitu väiksemat pakki. Osebergi raamile mahub palju kõlasid küll, kuid praktika on näidanud, et suur pakk võipalju väiksemaid pakke on lõimel ebastabiilsed, tekib probleeme vaheliku tekitamise ja lõime ühtlase pingutamisega. Ühesõnaga, töö tegemine läheb keeruliseks.

Üks võmalik lahendus on panna kõlade alla mingi horisontaalse toe, et kõlad seisaksid selle peal. See lahendab ebastabiilsuse mure, kuid mitte ebaühtlase pinge või vaheliku tekkimise küsimusi.

Fresko pühade Primuse ja Felicianuse kirikustTeine võimalik lahendus on kasutada hoopis teistsugust raami. Näiteks, vertikaalsed raamid on selleks ajaks juba ammu tuntud. Sellejuures lõime pingutamine raskuste abil ei piira paela laiust ja tagab ühtlase pinge.

Vertikaalseid raame leiab piltidelt harva, kuid leaib ikkagi. Näiteks freskol pühade Primuse ja Felicianuse kirikus Sloveenias on kujutatud Maarjat vertikaalse raami kõrval (suurema pildi näeb IMAREAL pildipangas). Tõsi küll, selle raami peal pingutatakse lõime mitte raskustega, vaid kahe pulga vahel, kuid raam siiski annab hea võimaluse jagada lõimelõngad ühtlaselt ning töötada paljude kõladega. Kas aga sellist raami üldse kasutati kõladega kudumiseks, pole täpselt teada.

Kokkuvõttes on tegemist veel ühe mõistatusega seeriast “Kuidas asju tehti”.

Pärsia kassipoeg: II etapp, 2. nädal
Pühapäev, 15. veebruar 2009

Nädal oli sündmusterohke, kuid tulemus on siiski lootustandev:

Pärsia kassipoeg

Jätsin kõrvuti töö algseisu, nädalataguse tulemuse ja praeguse seisu. Kolm lehekülge on lõpetatud, alustatud neljandaga.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Pärsia kassipoeg: II etapp, 1. nädal
Laupäev, 7. veebruar 2009

Ei tea, milline faktor mõjus, aga töö läheb päris kiiresti. Tähtis oli kindlasti ka see, et ma ei oota enam kannatamatult, millal kassi lõpuks näha on, ja ei loe kokku tikitud ja tikkimata ristpisteid. 😀

Pärsia kassipoeg

Võrdluseks panin kõrvale töö seisu nädal tagasi ja nüüd. Kaks varem alustatud leheküljest on lõpetatud, kolmandal on jäänud alla poole.

» » »  See postitus on osa seeriast:  « « «
Õigus veale
Teisipäev, 3. veebruar 2009

Huvitav, kuidas Kölni pael ikka ja jälle tekitab erinevatel inimestel küsimuse: kas see muster oli kavandatud sellisena või tegemist on juhusliku tulemusega, mille põhjuseks sai inimlik eksitus?

Viimasel juhul saame rääkida praaktootest. Kuid praak on ju väga suhteline mõiste. Oleme harjunud, et meid ümbritsevad esemed, mida toodetakse partiidena ning ühes partiis on iga kaks eset omavahel äravahetamiseni sarnased. Ning tundub iseenesest mõistetav, et normist kõrvalekaldega esemeid ei kasutata isegi siis, kui nende funktsionaalsus pole kannatada saanud.

Kas heita kõrvale ese, mille käsitsi valmistamiseks kulus väga palju aega ja jõudu, vaid ühe vea pärast – see on hoopis teistsugune küsimus. Tunnistada kangatükk kõlbmatuks mustri ebatäpsuse pärast oli keskagsetes oludes minu arvates väga tavatu isegi lihtsalt ratsionaalsust silmas pidades. Kui aga arvestada religioosset konteksti ning “meister on Looja käe pikendus” filosoofiat, siis diskussion tuleb juba mitte inimliku eksituse võimalusest, vaid jumala tahte teostamise võimalustest või lausa jumala tahtes kahtlemisest.

Seda kõike arvestades kaotab postituse alguses tõstatatud küsmus oma mõtte – sest meie praegu mõtleme hoopis teistes kategooriates kui paela loomise ajal elanud inimesed..

P.S. “Vigade” näiteid ajaloolistel esemetel on tegelikult rohkem kui küll. Näiteks Westphalia tikitud padjal pole identseid motiive; Anna Neuperi mustriskeemide kogumikus on paljudel skeemidel read kas puudu või üle, jne. Ning isegi ilma otseste vigadeta käsitsi loodud esemed on alati kordumatud. Ning selles on nende eriline väärtus.


Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt7814/domeenid/www.yrmegard.net/htdocs/ee/wp/wp-content/plugins/wp-useronline/template-tags.php on line 282
Töötoas hetkel viibivad: 2 külalist , .